• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC otsustab reedel oma tootmiskvoodi, kuid erinevalt varasemast pole kartelli suurematele liikmetele esmatähtis mitte niivõrd hind, kui turuosa säilitamine.
Saudi Araabia naftaminister Ali al-Naimi
  • Saudi Araabia naftaminister Ali al-Naimi
  • Foto: Scanpix/Reuters
Nii jätkub tõenäoliselt kuue kuu eest valitud kurss – suurendada tootmist, hoolimata turul valitsevast ülepakkumisest, et kõrgemate tootmiskuludega alternatiivsed tootjad turult välja tõrjuda. Seni on USA kildaõli tootjad osutunud aga üle ootuste vastupidavaks ja kohanemisvõimeliseks.
Ka Venemaa pumpab praegu naftat rekordtasemel, kuid kompab ka OPECiga koostöövõimalusi.
Sanktsioonide alt vabanemist ootav Iraan palub omale OPECi tootmiskvoodis juba ruumi teha ning ka Iraan loodab naftatoodangut tõsta.
Kildasektor visa vastane
Samas kirjutas äsja majandusleht Wall Street Journal, et USA kildabuumi taga olevad naftafirmad on ilmutanud kiiret kohanemisvõimet. Pidevalt leiutatakse midagi uut, mis jälle kulusid kokku hoida võimaldab. Nii tasub tootmine ära veel hinnatasemel 60 dollarit barrelist, mullu jooksis kriitiline piir 80 dollari juurest. Ka rahastajaid on seni jätkunud. Hinnasõja mõju hakkab ehk alles praegu tõsisemalt tunda andma, kirjutas leht.
USA kildaõli tootmine on praegu stabiliseerunud 5 miljoni barreli tasemel päevas, mis aastaks 2018 kasvab Hasan Qabazardi prognoosi järgi 5 miljonile barrelile.
Lähiajal plaanivad tootmist suurendada OPECi riigid Iraan ja Iraak. Islamiriigiga peetav võitlus ei ole Iraagi suurimaid naftatootmisrajatisi kahjustanud, ütles Iraagi naftaminister Abdul Mahdi  agentuuri Bloomberg vahendusel. Mais eksportis Iraak 3,145 miljonit barrelit päevas, millele peaks juunis lisanduma veel 100 000 barrelit päevas.
Naftatootmise kasvu on oodata ka Iraanist, kui rahvusvahelised sanktsioonid tuumakõneluste järel lõpevad. Naftahiiud BP, Total SA ning Royal Dutch Shell Plc on kõik valmis võimaluse avanedes investeerima.
Venemaa pumpab rekordtasemel
Viinis on ka Venemaa energiaminister Aleksander Novak, kes ajalehe Wall Street Journal andmeil kompab taas võimalusi OPECiga mingit koostööd teha. Siiani pole sellest suurt midagi välja tulnud, kuna Venemaa pole olnud huvitatud toomise vähendamisest. Maikuus kasvas Venemaa naftatoodang 10,77 miljonile barrelile päevas, mis on lähedal Nõukogude Liidu aegsetele rekorditele.
Venemaal on tihedad sidemed OPECi väiksemate tootjatega nagu Venezuela, kes on huvitatud naftatoodangu piiramisest, et hind tõuseks.
Maailma praegune naftatoodang küünib ca 95 miljonile barrelile päevas.
Naftariigis Norras prognoosib riigi suurim naftatootja Statoil ASA, et ehk aastaks 2020 saab nafta hind jälle kindlamale alusele.
„See, kuidas me nii nõudluse kui pakkumis poolel praegusele madalamale hinnale reageerime, võib nelja-viie aasta pärast tuua kõrgema nafta hinna kui see muidu oleks olnud,“ ütles firma peaökonomist Erik Warness agentuuri Bloomberg vahendusel. „Meie piirame pakkumist ning hiinlased ja ameeriklased suurendavad tarbimist. Mingit hinnaprognoosi ta siiski ei andnud.
Iraagi naftaministri sõnul võiks tasakaaluhind olla 75-80 dollari tasemel barrelist. 

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele